Kaart - Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes. Linna süda asub Daugava paremal kaldal.

Linnaõigused sai Aizkraukle 1967. aastal. See on Aizkraukle piirkonna keskus. Aastani 2009 oli see Aizkraukle rajooni keskuseks.

Aizkraukle kohal on Daugava tõkestatud Pļaviņase hüdroelektrijaama tammiga. Linnas asub Aizkraukle raudteejaam.

1967–1991 kandis linn nime Stučka, Nõukogude Liidu riigitegelase ja Läti Kommunistliku Partei looja Pēteris Stučka mälestuseks.

10.–13. sajandini oli Aizkraukle üks Väina liivlaste keskustest, olles nende idapoolseim asula. Tänapäevase linna kõrval asuval Aizkraukle linnamäel paiknes poole hektari suuruse pindalaga Aizkraukle muinaslinnus koos väikese eeslinnuse ja nende kõrval asuva küla ja sadamakohaga. Läheduses asusid kaks kalmistut, kust väljakaevamistel on avastatud umbes 100 hauda.

Liivimaa ristisõja sündmustega seoses on Aizkrauklet korduvalt mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. 1204. aastal osalesid Aizkraukle liivlased koos leedulaste ja Lielvārde liivlastega Riia kodanike karja röövimises. 1205. aastal põletati piiskop Alberti juhitud ristisõdijate Daugava-äärse sõjakäigu ajal maha Aizkraukle linnus, misjärel kohalikud liivlased piiskopiga rahu tegid, talle pantvange andsid ja ristiusku astuda lubasid. Järgmisel aastal ristis nad preester Daniel. Kroonika mainib nimepidi ka üht Aizkraukle ülikut – Viewaldi.

Hiljem rajasid ristisõdijad sinna Aizkraukle ordulinnuse, millest sai Aizkraukle komtuuride residents. Aastal 1229 toimus linnuse all lahing Markward von Bauerbachi juhitud orduvägede ja Vesthardi juhitud semgali rüüstajate vahel. 5. märtsil 1279 toimus sealses piirkonnas leedulaste võiduga lõppenud Aizkraukle lahing Liivi ordu vastu, milles hukkus ka maameister Ernst von Ratzeburg.